Eesti on üpris liberaalne vabariik. Liberaalsust võib tõlgendada kui vabadusi rõhutavat poliitilist suunda. Sõnavabadus, mis on tihedalt seotud liberaalsusega, on ka üks demokraatia alustest. Enese vabalt väljendamise vabadus annab aluse meediale. Ja viimase all ei pea ma silmas üksnes ajalehti, televisiooni, Internetti ja raadiot, vaid kõiki suhtlusvõimalusi. Näiteks raamatud, sõprade vestlused või isegi noorte neidude salapäevikud.
Meedia on omakorda jällegi ühiskonna peegel. Kui midagi on valesti, on seda tunda kõikides kanalites, kõikides inimsuhetes. Praegu on meedia raskuskeskmeks sensatsioon ja kõmu.
Kui paljud on arutanud Kristjan Rahnu bordelliäri kahtlust? Ja kui paljud on arutanud Kristjan Rahnu bordelliäri? Kahe küsimuse vahe on paberil väike, ent ometi on need äärmiselt erinevad.
