Kõik märgid viitavad sellele. Ilm on kõledalt tuuline, pidevalt paistavad taevast ainult pilved ning vahepeal ei taha neid vaadatagi, sest vihm sajaks siis silma. Praegugi potsatavad vihmapiisad kümnete kaupa akna taga plekist äärele, justkui kuulutades metalse sulpsuga oma võidukäiku. Veelgi enam, käes on jälle kooliaeg ja jütsid vanusest 6 kuni 60 nühivad massiliselt õppeklasside pinke. Nägin juba esimesi kolletavaid lehtigi…
Ja muutunud on ka päris palju. Vähe sellest, et Tartu oli hoopis teistsugune, kui ma Tallinnast naasin, ka mina ise olen jälle uusi suundi võtnud. Praegu üritan läbi viia seda, et saaksin teha kõrvalerialana majandusteadust. That’s right, fox, majandusteadust. Ajakirjandus ja kommunikatsioon on hea aine, aga ma tunnen, et see pole kõik, mida tahan. Või siis pole see enam lihtsalt päris see, mis ma tahan. Soovige mulle jõudu, jaksu ja edu, et ma ikka igal juhul selle ära teeksin.
Hakkasin lõpuks ka hispaania keelt õppima!
No olgem ausad, pärast kahte tundi ma veel eriti midagi ei oska, aga ma luban, et minust saab veel hispaania keele rääkija!
