Viimasel ajal olen hulganisti kõikvõimalikku erialast tööd otsinud. Helistanud sinna, sinna ja sinna ka. Ja sinna. Tavaliselt pole probleem töö saamises, vaid kõik jääb minu (või noh, palga) taha toppama.
Saan tööandjatest aru. Helistab keegi x kusagilt y-st ja ütleb, et ta tahab tööd. Oleks siis veel tuttavgi, aga ei, täiesti tundmatu. Ütleb, et on ajalehetööd teinud ja toimetuse tööformaat on talle tuttav. No tore. Ah et töötanud Sakalas. See on hea. Aga esmakursuslane…
“Tavaliselt pakume suvistele sellist summat” (või midagi taolist) on ausalt öeldes muutunud lohutavaks, sest kohati ei taheta midagi anda. Kahju, et ma olen harjunud palka saama, muidu läheks teeks mõnusalt meediatööd puhtalt kogemuse nimel.
Mul ei ole diplomit, mille põhjal palka küsida ja ma pole pikaajaliselt tööl, vaid ainult kuuks-pooleteiseks. Nojah. Tunnistan ausalt, et olen endast ka liiga heal arvamusel, mõningane töö uudisereporteri ja külje toimetajana ei tee minust veel ajakirjanikku.
Igatahes kavatsen edasi üritada. Tahan töötada ja ennast arendada, nii palju on veel vaja õppida ja proovida :)
Mis seal muud, kui püstipäi edasi ülikooli lõpetamise poole. Kui ka tööd ei juhtu saama, siis vähemalt saan kogemusi töö otsimise ja töövestlustega.
