Alkohol on vaenlane. Vaenlane tuleb hävitada!

Eile jõin ma:

• liitri jagu veini, viit marki
• 3 õlut
• veidi murakalikööri
• 1 rummkoola
• 1 pudel lambruscot
• 1 või 2 viina-likööri kokteili, täpselt ei mäleta

Mulle üldiselt ei meeldi sellist statistikat välja saata, aga siin on isegi mingi point. Nimelt on mul tunne, et organism on oma vastupanu alkoholile sisuliselt minetanud. Absoluutselt ei oleks sellist kogust välja kandnud veel aasta tagasi, rääkimata nii erinevate asjade segamisest.

Samas oli eile ajalooline hetk – mul sai alkoholist kõrini, nii et enam peale ei joonud ja klaasi täitsin ainult veega. Proovin nädala sirget joont hoida ja alkoholitarbimise kuni reedeni ära jätta. Võib-olla ka reedel ei tule joomisest midagi välja, sest Rebaste Ristimine tuleb koordineerida. Ja me kõik ju tahaks purjus peokorraldajat!

Rebaste ristimise plakat sai valmis

Blogipostid, mida pole

Ma ei usu, et olen ainus, kellel on vahepeal meeletuid raskusi blogisse midagi kirjutada. Pigem vastupidi, arvan, et paljud vaatavad mõne päeva tagant, et peaks midagi kirja panema, aga mõtet lihtsalt ei tule. Igasuguseid vahvaid seiku ja kogemusi võib ju ka olla, aga ei tule seda vulpsu hingesopist (no ja siis on inimesed, kes võiks vähem postitada, rohkem sisule panustada).

Kümmekond minutit tagasi vaatasin korraks seda blogi linki brauseri lingiribal ja mõtlesin, et olen ju tegelikult päevas mitu korda blogist läbi astunud. Igal korral ka mõelnud midagi kirja panna, aga ikkagi ei tule midagi. Ja nii nädalaid juba.Mõnel korral olen tegelikult ka kirjutama hakanud, aga siis on asi kuidagi katki jäänud. Hiljem olen aga poolikud postid päris ära kustutanud. Sõrmed on külmaks jäänud pikapeale.

Nuputan siin lihtsalt omaette, kas blogimine on minu jaoks eneseväljendusviis või enesepresentatsiooni abivahend. Ja kurjam, tegelikult ei oska öelda, kas üks või teine. Kuitahes asjalik sissekanne, kirjutan ju alati mõttega, et keegi seda loeb. Edevuse laat, ma ütlen.

Üksinda koos

Minus elamas on mitu,
olen üksinda koos.
Kord silmini roosa,
siis raevus,
kinnine-lahtine roos.

Punkt, koma ning koolon,
täpp-täppidest proov,
kõik üksikult korraga,
olen multipersoon.

Kui rida ja rida,
kaks kõrvuti joont,
ma võiksin olla märksa enam,
kui enese foon.

Aga minus elamas on mitu,
saan olla üksinda koos…
Täis-tühjaks end iseendast taas joon.

Tahe, ärka!

Ärka viimaks oma lõputust unest!
Ärka, ja tööta end vaevadest üles!
Hing vaba on köidikuist,
end priiks päästa aeg –
tahe, ärka,
olgu tõusmises raev!

Ärka! Ärka! Ärka!

Ärka nüüd oma lõpmatust unest,
virgumist, kasvamist põlegu tules!
Leek valla kord päästetud,
naljalt kustu ei läe –
tahe, ärka,
tuhaks põlegu vaev!

Põle! Põle! Põle!

Põle!

Tühja maamaja otsinguil

Mõtlen siin endamisi, et tahaks lähiajal mõneks päevaks voolust kõrvale põigata ja endamisi loodust nautida. Kas kellelgi on kusagil mitte väga kaugel tühja maamajakest, suvilat vmt, kuhu saaksin lühiajaliseks asunikuks minna?

Köögis priiust nautimas

Söögitegemine on huvitav vabadus. Keetmine, küpsetamine, praadimine, hakkimine, passeerimine, garneerimine, serveerimine jpm pakuvad mulle tõelist priiust argimuredest. Ja eks ma kasutan seda võimalust ka ohtralt. Pannilabidaga vehkides olen nii omas elemendis, et muu maailm ei tule üldse meeldegi. Ütleks kohe, et nõnda palju, kui viimasel paaril kuul, pole ma köögis ammu mütanud. Kas üldsegi? Sisuliselt on mu oma toidukoht juba avatud, aga ainult kutsetega.

Külalisi käib meil söömas ka päris palju ja ma proovin iga toidukorraga ennast ületada – roog peab saama ikka järjest parem ja nauditavam.  Eks pikkamööda paraneb ka söögitegemisoskus. Samal ajal olen hakanud rohkem tähelepanu pöörama ka sellele, kuidas toitu garneerin-serveerin, millist veini kõrvale juua ja milliseid käigud üleüldse söögikorra juurde käia võiksid. Hea küll, sellist viiekäigulist, nagu augustis M., K. ja O.-ga tegime, ei ole seni veel korranud. Võib-olla ongi parem. Nüüd olen pigem keskendunud ühele-kahele käigule ja kolmekäigulised naudingudki on harvad.

Suurt vabadust pakub mulle ka tehtud toidu söömine. Seltskonnas. Ausalt öeldes pole miski niivõrd inspireeriv, kui see, kuidas inimesed pärast söömist eneselegi märkamatult rahulolust pakatavad. Super lihtsalt!

Ja kui kõik muu on superfine, siis minu jaoks on päris uus ja keeruline tabada koguseid, kui teha süüa näiteks kaheksale. Mingist asjast tuleb puudu, midagi jääb üle… it’s a bloody mess. Rääkimata pannakatest – esimesel pannkoogiviibimisel olime neljateistkümnekesi ja mul oli täpselt 14 taldrikut. Hea oli, et rohkem ei tulnud inimesi. See on küll toidu suhtes patt, aga järgmiseks korraks muretsen plast- või papptaldrikud lihtsalt.

Pannkoogid on jälle moes

Täna oli tore päev, sest mul käis külas 13 imetoredat inimest. Ja loomulikult oli see pannkoogikülastus. Ehk siis, kutsusin külla hunniku  sõpru ja pakkusin neile pannkooke, koorerummikaramelli, moosi ja võimalust head seltskonda nautida.

Mugav muidugi öelda, et mina pakkusin kooki, kui tegelikult küpsetasid kooke K., K. ja M.. Mina ise olin liiga orav rattas, et oleks ühtegi neist küpsetada saanud. Suuresti oli abiks ka  E., kes oli asendamatu abiline koorekaramelli keetmisel ;) Ja M., kes hiljem appi koristama jäi. Tänud teile, igal juhul! Ja tänud ka vanaemale, kes taas suure hulga munadega mu üritust sponsoreeris :D

Üllatav oli, et kutsele väga palju tuli jaatavaid vastuseid. Ausalt öeldes lootsin, et ehk oleme lõpuks 9-10 inimesega siin pundis. Aga et meid oli kokku 14, ületas kõik mu ootused :) :)  Ja et tänane koogiralli nii edukas oli, julgen seda ehk varsti veel teha. Mitte küll järgmine nädal, aga ehk ülejärgmisel pühapäeval saab juba uuele ringile minna.

Veelkord, aitäh kõigile, kes te tulite! Seltskond sulandus kiiresti ühte ja vaatamata sellele, et paljud üksteist ei tundnud, sujus kõik väga mõnusalt. Paremat pühapäevast pannakaviibimist on raske ette kujutada ;)   Kui üldse millegi kallal viriseda, siis julgen endale ühe nurina, et kõik korraga püsti tõusid ja lahkumiseks riidesse panema hakkasid, kui ma korraks teises toas käisin. :D

Pannkoogilaarist kahjuks pildid puuduvad. Hiljem siiski tulid välja ka paar kaamerat, et saaks inimesi kiusata. Pool kiusamisest tegi E., pool mina. Allpoole terendavad ka paar näidet.

Sotsiaalmeedia sissetung

Klikka pildil, et näha täit vaadet.

Gaasikeeld lätlastele/sakslastele?

Ma pole sellist keelumärki veel kusagil näinud. Huvitav, kas lätlasetel, kelle buss see oli, on sellega probleeme? Või on keelumärk mõeldud hoopis sakslastele, kelle käe all see buss kirjade järgi otsustades varem teeninud on?