Uus töö, uued väljakutsed

Juhtus nii, et sattusin tööle ühte enda lemmikkohvikusse Tartus. Nimesid pole vaja, ütleme lihtsalt, et see on prantsusepärane. Kel vaja, see teab ;)

Aga tööd on palju, päevad pikad ja tegemist jätkub. Järgmine paus homme. Homme kirjutan pikemalt nii elust üldiselt kui ka sellest, mis Hispaanias oli ja sai.

Seniks kõike paremat!

CutePDF installimise 5 sammu

Kellel vaja MS Office’is PDF faile kirjutada, sellele on CutePDF heaks abimeheks. See on programm, mis loob arvutile virtuaalse printeri, mis lubab dokumente PDF formaati salvestada. Eriti hea on see lihtsuse pärast. Valid printimise aknas ainult CutePDF printeri ja ainus, mis veel teha tuleb, on otsustada, mis kausta ja mis nimega PDF salvestada (ta viskab ise selle akna ette).

Programmi saab aadressilt: http://cutepdf.com/download/CuteWriter.exe

Salvesta fail ja pane tööle. Edasi tee järgmiste piltide põhjal:

1. Vajuta “Next”.

Palav elu siin Kesk-Hispaanias

Meie pisikene tripp Madriidi on juba suhteliselt õnnestunud. Esimene päev lendasime, teise aklimatiseerusime ja täna käisime juba Toledos turisti mängimas. Kõrva taha soovitan panna, et rongijaama tuleb minna vähemalt tund varem, sest pikkade sõitude pileteid saab kohapeal ainult kassast (mida lõunapoolses keskjaamas Atochas oli täpselt 7) ja järjekord võib vabalt olla näiteks 69 inimest. Meie pääsesime rongile tänu lahkele Iirlasele, kes oli nõus meid enda järjekorranumbri all kaasa võtma. Ah jaa, piletit saab ka netist ette osta ja selliseid saab kohapeal ka automaadist väljastada.

Eks ilusat Eestimaist suve ei trumpa miski üle, aga siinne ilmastik ja sellega kaasnevad hüved on juba minu nimistu TOP 5-s figureerimas. Väljas on üle 30 kraadi sooja (mõnel pool näitavad termomeetrid +38) ja täna nägime isegi ühte pilve. Hea vaheldus oli tegelikult, võttis korraks päikest vähemaks. Ja mütsi mul ka veel ei ole (paha mõte).

Kurioosumitest rääkides, eile nägime Edgar Savisaart metroos. Tuli teine just plastilisest kirurgiast putitamiselt. Seal oli tal maha võetud mõnikümmend kilo ja vähemalt sama palju aastaid. Tore kohe näha, et mees üritab ajaga kaasas käia – noored on ju tänapäeval popid.

Vahvaid seiku ja tähelepanekuid oleks rääkida palju juba praegu, aga mitte ei viitsi siin passida. Pigem lähen võtan ühe kerge duši ja korgin lahti pudeli Cavad.

PS! Tõeliselt värsked puuviljad on megahead!

Põnev uudisteema maakonnalehes

Ega pikalt midagi öelda ei ole. Kui, siis ehk pealkiri (mis viib ka uudise juurde).

Vihmaveenõu punn kasvatas lehed

Poliitilised naljad

Üldiselt püüan ma oma nina poliitikast eemale hoida. Olen seda lubanud nii endale kui perele, sama nõuan ka perelt. Aga ühe väikese kommentaari praegusele valimiskampaaniale annaksin küll.

Kuidagi on sattunud, et kõik kampaaniad on tänavu millegagi puusse pannud või lihtsalt naljakad. Kaugeltki mitte aga tõsiseltvõetavad (vähemalt minu jaoks). Järgnevalt toon erakondade kaupa välja neid puudutavad kiiksud.

Äripäeva online’is uus pealkirjanorm

Äripäeva online’i toimetus otsustas täna hommikul, et loetavuse tõstmiseks (rohkem klikke) tuleb hakata murdesõnu kasutama. Saan neist täitsa aru, moes on rahvamustritega sokid, ketsid ja vööd, tuleb ikka murre ka tagasi päevavalgele tuua. Võib-olla võtab mõne nädala aega, aga nende loetavus paraneb garanteeritult 300%, seda peamiselt noorte hulgas.

Uue malli esimeseks väljenduseks sai järgnev pealkiri (vaata pildilt):

Oi kuidas jugas!!!

Suur oli minu üllates seda pealkirja nähes. Ma pole veel kunagi näinud naftatki jugamas, veel vähem nafta hinda jugama panemas! Aga see polnud veel kõik! Klikkides lool, selgus…

Kas meil ka sellist naftat müüakse? Mina ei julgeks küll osta.

See on aga suurepärane uudis teadusmaailmas. Nimelt võib siit järeldada, et USA majandusteadlased on loonud täiesti uue automaatse hinna reguleerimise mehhanismi. Esimene samm on jugamine (tänapäeval võiks seda nimetada “riidlema” või “sõnelema”), ega kaugel pole ka aeg, kui see uus nafta inimesi kiitma hakkab. Areng võtab küll veidi aega, aga see on kindlasti seda väärt!

Mul on hea meel, et Äripäev on avanud meile ukse uude ajakirjandusmaailma, kus väärtustatakse ja hoitakse eesti keelt.

Teeme ära??!!

Kuuldavasti ei ole selle aasta teeme ära sugugi nii populaarse eelregistreerimisega, kui mullu. Nojah, mis siin ka imestada – oli eelmisel aastal ju hea konkreetne teema, mis igaühega kuidagi seondus (sest me kõik oleme suured patrioodid ja armastame loodust jne jne). Tänavune kipub aga natuke teise auku.

Selle aktsiooni eesmärk on koos Eesti paremaks teha. Kriitika alla sattunud “ideede loomise torm” ei pruugigi lahendada ühtegi probleemi – seda ei suuda ükski foorumilaadne kokkutulemine – kuid mina näen, et see on pigem püüd muuta iga eestlast ennast.

Me ei mõtle igapäevaselt sellele, mis meie probleemid on. Veel vähem sellele, kuidas neid lahendada. Minu kogemus näitab aga, et workshop on arendav just neile, kes selles osalevad. See pakub võimaluse oma turvalisest kastist välja ronida ja teada saada, mida teised asjast arvavad. Just sellist muutust meie ühiskond vajabki. Me peame hakkama laiemalt ringi vaatama kui oleme harjunud.

Eestlane ei ole läbi ajaloo tuntud suure mõtleja või planeerijana, pigem oleme alati olnud tugeva reaalsustajuga tööinimesed. Ideede genereerimine on meile uudne nähtus. Mõis koos kubjase, ihunuhtluse ja mõisniku endaga on ammu läinud, aga elab meis endis ikkagi edasi. Teeme ära näib mulle väga mõistliku katsena viia hulganisti inimesi vabadusse… kahju, kui paljud otsustavad vabatahtlikult kettide külge aheldatuks jääda.

Memo – uus ring Tarkuse Veele

Möödunud nädal on nii mõneski mõttes väga (audio)visuaalne olnud. Olen töödelnud heli, pilti, videopilti, koostanud slideshow, kujundanud CV’d jne.

Mulle endale meeldis suhteliselt kõige rohkem aga see, et sain vabalennul disainida Tarkuse Vett. Kes veel sellega tutvunud ei ole, siis Tarkuse Vesi on UT-s välja pakutud jook, kus veele on lisatud L-teaniini ja kaaliumtsitraati, mis peaksid viima inimkeha mõtlemise lainetele. Sellest lähemalt rääkima ei hakka, küll aga sellest, mis seos mul sellega on.

Nimelt võtan praegu majandusteaduskonnas õppeainet nimega turundus. Selle kodutööks oli aga Tarkuse Veele uue turundusplaani koostamine. Ja seda me (mina, L. ja M.) ka hoolega tegime. Ühise kontseptsiooni alusel jäi minu ülesandeks visuaali loomine.

Uus nimi

Mõtlesime veidi, et mis meil selle vee näol siis olemas on. Varem on teda tootnud ja müünud A. Le Coq, nüüd aga tellib ülikool seda Plaineselt samades reklaampudelites, mida paljude firmade juures leida võib. Et bränd juba turul ära käinud on, sai meie keskseks ideeks võtta uus nimi, alustada nullist.

Me mõtlesime, et tahame midagi minimalistlikku – lihtsat ja väikest, kuid silmatorkavat. Esimese pooletunnise-tunnise pusimisega olin ma kokku pannud midagi sinise-kollase kirjut. Siis aga mõtlesin, et see pole nagu päris see ja katsetasin rohelist! Lõplik tulemus sai veel pisut erinev. Ei ütleks ka, et see oleks saanud minimalistlik. Arvestades sildi mõõte, võiks ehk öelda, et minimaalne, aga mitte minimalistlik.

Galeriis kronoloogilises järjestuses eri variandid (esitatud sai viimane variant).

“Testosterooni” pritsis

Käisime täna T.-ga “Testosterooni” vaatamas (Endla teatri külalisetendus Vanemuises). Kasutades sõnu tükist endast: “Täna on väga erakordne päev, sest ma pole veel kunagi nii erakordselt lolli inimest näinud.”

Näitlejad oma parimas mahlas parimal momendil. (pilt Endla kodulehelt)

Ka minu jaoks oli täna täiesti erakordne päev, sest ma pole kunagi nii erakordselt kehva etendust näinud. Stsenaarium oli kehv, dialoog sisutu (otsisin küll rohujuure tasandist taevakõrgusteni välja, aga ei leidnud seal ei otsest ega varjatud mõtet; lõpuks leidsin, et olen idioot), tegevuse kulgemine nõrk ja katkendlik, huumor lihtlabane (aga mitte kunstiliselt lihtlabane, vaid lihtsalt lihtlabane). Kokku sai tulem kohe eriti nõrk. Ütleks, et kõige nõrgem, mida siiani näinud olen. Kohe nii nõrk, et pärast esimese vaatuse lõppu rääkisime lahkumisest. Seda me ka ühisel otsusel tegime – teinekord tuleb üksmeel väga väga lihtsalt.

Ma mõtlesin, miks see mulle ei meeldinud. Pika mõtlemise peale aga leidsin, et küllap olen ikkagi mina idioot ning kõige kohasem olnuks lihtsalt enda kaaslasega valjult juttu ajada ja iga lavalt kostunud roppsõna peale matslikusest läbivettinud naerupahvakaid suust ja ninast välja turtsatada, nagu üks härrasmees minu lähistel heaks arvas. Sellisel juhul oleksin ilmselt proovinud teda ületada, ehk kogu eespool olevat saali tatiga üle pritsida (ok, olen andetu ja pidanuksin piirduma vaid paari eespool asuva reaga).

See on see koht, kus minu arvamus ilmselt paljudega lahku läheb, aga “Testosteroon” on üdini rahvalik etendus selle kõige kehvemas tähenduses. Näitlejad, kes on rakendatud selle keskpärase tüki keskpärastesse rollidesse, on saavutanud eriti andetud tulemused, milles roppsõnade peale naeru kihistatakse. Ja looja, hoia, ma arvan, et eriti hästi läheks taolisele rahvale peale peeru- ja jalaga-perse-naljad. Žanr, mille lihvis kõige kummalisemas mõttes peensusteni välja inglane Benny Hill. Benny tegi kuulsaks ka tissinaljad, aga kuna selles tükis laval rinnapaare (ega ka ühte rinda) ringi ei jaluta, siis kahju küll.

Arvutimaraton

Täna tuleb pöörane päev. From “zero” to “done” peavad valmis saama paar mahukamat koolitööd ning kodune töö, et pääseda PeakTime finaali Riias. Taimer läks käima, aega on alles 14 tundi ja 34 minutit.

Llevo un tren de vida frenétic.

MUUDATUS: MKUM maru jõle analüüs tehtud ja üles laetud. Jäänud veel 4 tundi ja 27 minutit.

MUUDATUS 2: Ei jõudnud :(

MUUDATUS 3: Jõudsin siiski :)  Jõudsin küll hilinemisega, aga õnneks potsatas hommikul postkasti meil, et meie võistluspakett on laekunud!!! Jeee :) :)